2021. aasta 3. novembril ilmus meie kirjastuselt uus ps\u00fchholoogiline p\u00f5nevuslugu, Leila Tael-Mike\u0161in “Silmad”. Raamat on pehmete kaante ja mustvalge sisuga. Raamatu m\u00f5\u00f5dud on 135×210 mm, maht 192 lehek\u00fclge. Toimetas S. M. Rattiste, k\u00fcljendas ja kaaned kujundas Vallo Hallik.<\/p>\n
Raamatu tutvustus:
\n<\/strong>Ei \u00f6elda ilmaaegu, et ilu on vaataja silmades. Kes vaatab hinge, kes ihu … \u201eSilmade\u201c tegelased v\u00f5ivad esmapilgul tunduda sadistlikena, kuid hoolikalt vaadates saab hingeilu n\u00e4ha isegi M\u00f5rva-Miisus ja laibalahkajas, kes silmamune kaminaservale asetatud purgis hoiab. P\u00f5nevas ning kohati hingekriipivas teoses nihutatakse paigast moraali piire ja m\u00e4ngitakse surmaga nii otseses kui kaudses m\u00f5ttes.
\n\u201eTa on haige inimene, kes kogub inimeste silmi ja siseorganeid ning tapab k\u00fclmavereliselt k\u00f5iki, kes teda mingil moel h\u00e4irivad,\u201c tuletas m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4l Miisu alateadvuses meelde. \u201eTa on olnud mu parim s\u00f5ber juba k\u00fcmme aastat,\u201c vaidles Miisu iseendaga, \u201ekeegi meist pole t\u00e4iuslik.\u201c
\n\u201eKas sa teadsid, et igal aastal j\u00e4\u00e4b teadmata kadunuks umbes kaksk\u00fcmmend inimest?\u201c k\u00fcsis Pini. \u201eSeda siis meie riigis. Pisikese kodumaa kohta on see arv p\u00e4ris suur, umbes \u00fcks kuni kaks inimest \u00fche kuu jooksul. Neid ei leita kunagi \u00fcles.\u201c Pini t\u00f5stis pea ja vaatas Miisule silma. \u201eSee t\u00e4hendab, et minu \u00f5lul on ainult murdosa kogu s\u00fc\u00fckoormast. Omakohus oli, on ja j\u00e4\u00e4b. Seaduse peale loodavad ainult lollid.\u201c<\/p>\n