|
|
|
![]() |
|
|
Viimne teekond
Kõnnin üksinda vanalinna tänavail-
suurest ängistusest hakkan jooksma!
Ma ei tea, mis mu heast tujust sai-
elult midagi enam pole mul loota...
Närune tunne pitsitab mind tagant-
paaniliselt lidun eemale selle eest!
Olen enesevalitsuse kaotanud, pagan-
keema on läinud kõik mu enese sees!
Närviliselt tatsun ma jalalt jalale-
paanikahoog võtab võimsalt võimu!
Pisike lootusekiir mind tabab veel-
edaspidi Su lähedusest nüüd hoidun!
Närvilisus ületab juba kriitilise piiri-
keegi ei saa aru, mis minus toimub...
Ilmselt olen liigselt aega veetnud siingi-
oma viimsele teele lahkun siit loiult...!
Tagasi
| |
