|
|
|
![]() |
|
|
Viimne lünk
Pelglikult piilud mu poole,
kuigi tead, et ma ei hammusta.
Olen valmis täitma Su soove,
mis raskusi eriti ei tekita...
Püüan pugeda Su hingemaailma,
mis minu jaoks uus ja huvitav.
Su sisemusest endale manada
tahan pilti ja seda süviti...
Ettevaatlikult tunnetan piire,
millest üle astumine oleks surm.
Kompan neid õhtutunnil hilisel,
kaasa tõmblemas vaid vasak kulm.
Sa ei tea, mida ma tunnen
ega aima, millest unistan.
Sa end kui kapslisse sulged-
seda eneselegi tunnistad...
Paljutki võiks ju veel tahta,
kuid aeg selleks ei ole küps.
Tuleb otsida hetke ja kohta,
kuni täidetud ka viimne lünk.
Tagasi
| |
