|
|
|
![]() |
|
|
Vana kiri
Kogemata sattusin lugema üht vana kirja
Kirja, mis saadetud oli mitu kuud tagasi
Seda lugeda ilmselt kunagi pole hilja
Sest see meenutab, kuidas liikuda edasi
Kirja sisu oli suunatud üldsusele
Kõigile, kelleni see listikiri jõudis
Mina, vaatamata oma suurele ülbusele
Selle sisu vaid enda omaks nõudsin
Sa kirjutasid kõigest, mida tegime
Ja kiitsid neid, kes aitasid Sind
Nii mõnelgi jäi mulje, et me sebime
Kuid Sinust eemale hoidsin ma end
Su kirjad teevad mul silmad märjaks siiani
Kuigi ammu peaksin kõigest sellest üle olema
Ma Sinust sõltuvana tunnen ennast liigagi
Vanu kirju lugedes meenutan aegu toredaid
Sellesama kirja otsin aegajalt üles
Mida just äsjagi taaskord lugesin
Siis kujutan ette Sind enda süles
Ja seda kuidas Sa sinna pugesid
Tagasi
| |