|
|
|
![]() |
|
|
Vana ja väsinud
Kõik koliseb sees,
üldse olla ei lase.
Täpselt nagu keeks-
mis õige, näib vale.
Ma küllatki tühi
sisemiselt poolt.
Mitte keegi ei küsi,
vaevu püsin koos.
Logisen kõikjalt,
kust vähegi annab.
Edenen võimsalt,
mil kiire mul hakkab.
Ma graafikut jälgin
kui süüa olen saanud.
Samas, kui nälgin,
siis miski ei laabu.
Mööda raudset teed
järjepidevalt liigun.
Ma tean, mis ees,
kus peatun vaid viivu.
Sihtpunkti jõudes
lülitan end välja.
On selline nõue,
nii õige see näivat.
Olen vana ja väsinud
vaikselt veniv rong.
Mu süda veel väriseb-
varsti lõpp mul on...
Tagasi
| |
