|
|
|
![]() |
|
|
Vaatlesin horisonti
Läksin merele lootes tormi,
aga seda sinna ei tulnud.
Ilmajaam ennustas lampi-
mida lubati, seda polnud.
Liuglesin vaikides merel
silmitsedes vaid horisonti,
kiiremini liikuma vere
pani soov leida vee seest tonti,
Kõik soovid jäid täitmata-
ilmselt olidki need ulme...
Oli aega mul seal vedeleda-
olin enda jaoks hulljulge...
Ma vaikides vaatlesin lainet,
mis vahutas mu enda nina all.
Hetk endaga oli vägagi vaimne-
süda pulbitses kuid oli kalk.
Mu hing ja süda ja veri
olid jäänud kõik mandrile!
Oli tormiselt rahulik meri,
kuid mina mõtlesin hingele.
Oma valud kogu täiega
ma jätta suutsin maha.
Mõtted, mitte meelega,
võtsidki rajalt mu maha.
Tulin lõpetama siia oma elu,
et meres hulbiksid jäänused.
Halb tahtejõud võtts mu edu-
ei julgenud olla seal keerises.
Nii vaatlesingi horisonti,
mil pisarad tulid mul põske...
Nii vajus mu pea ka lonti
ja sisemiselt oli nii raske...
Tagasi
| |
