|
|
|
![]() |
|
|
Unustama peaks
Vaatan uppuvat laeva
ja mitte midagi ei tee-
nägemata erilist vaeva
vajub lihtsalt läbi vee.
Kõige pealt tõuseb nina
kõrgele, kõrgele õhku-
ei tea, kus tehti viga
ja ta iseennast lõhkus.
Kiirelt ja korrapäratult
vajub laevuke vee alla-
ju nii oli ette määratud,
et sedasi olema hakkab.
Tardunult jälgin seda kõike,
ilma, et midagi plaaniksin teha!
Vaid südames lendu lasin hõike:
"Miks olema peab kõik nii paha?".
Näen, kuis laevuke vajub-
täpselt nagu teen seda mina...
Samastumist temaga tajun-
mu elu on olnud suur viga!
Ajalehest volditud laevuke,
mis hulpis rahutult vannivees,
hõljuma põhjas vaevub veel-
enne kui kõigele lõpu teeb...
Nii nagu lõppes laeva elu,
pole ka minus midagi head...
Armudes uppusin ma Sinusse-
nüüd vaid unustama Su peaks...
Tagasi
| |
