|
|
|
![]() |
|
|
Üks hetk õhku
Sisemine tahe on kuratlikult suur,
aga kuskile ikka jääb kõik kinni.
Närviline hing on juba niigi kuum,
miks edasi minna ei võiks ringi?
Sügaval sisimas on teada ju kõik,
kuid väline mina ei tunnista seda.
On kaduma läinud mu sisemine võim,
nii raske on sedasi midagi teha.
Ja oodata hetki, mis ise ei tule,
tundub kõike muud, kui mõistlik.
Segadus, teadmatus näikse tobe-
lahendus olla ei tohiks ohtlik...
Hingata õhku ühe hetke on vaja,
mõtetest tühjaks saab uhutud pea.
Jätkata sealt, kus poolik jäi rada,
on kindlasti kõigile ütlemata hea...
Tagasi
| |
