|
|
|
![]() |
|
|
Töötu perenaise nutulaul
Ta ei hooli ju põrmugi,
tal on endalgi mured...
Ma võiks viskuda kõhuli,
mind ikka ta ei kuule...
Õhtul, kui koju tuleb,
räägib raskest elust
ja siis kui ma suudlen
ei võta ta üldse vedu...
Väidab, et väsinud on
ja puhkust nüüd vajab...
Kas olen ma liig julm,
et ta tähelepanu tahan?
Mu mured teda ei huvita,
tal pole selleks aega...
Ka talvel mina suvitan-
tööga end ma ei vaeva...
Hommikul kui ta läheb,
saad aru, ma jään üksi!
Uni silma mul siis tuleb,
hilisõhtul ajan end püsti.
Nii ootan oma kaasat,
keda nii väga armastan(!),
kuni tuleb, mind vaatab,
aga seegi mind kurvastab...
Ta ei hooli must üldse!
Ja ta mõtleb vaid endast!
Ka hoiak tundub nii ülbe,
kui vaatan teda kõrvalt...
Tagasi
| |
