|
|
|
![]() |
|
|
Tahtmatult võlun
Ma vaatan Sul silma,
kuigi neid pole näha.
Kuulan, kuis hingad,
kuigi seda Sa ei taha.
Sa pelgad ja kardad,
sest kõik on võõras.
Aega minuga veedad
peites end põõsas.
Vaikida Sa eelistad
kui malbelt naeratad.
Püüad mulle meeldida
ilma erilise vaevata.
Sa kuulatad mu sõnu,
mis helisevad kõrvas-
tahtmatult Sind võlun
Eesti siinpoolses servas.
Tagasi
| |