|
|
|
![]() |
|
|
Tähtede saaga
Tore on vaadelda vihmasadu
Roomata lapsikult poris
Isegi see võib-olla raju
Imelikult tore kõik see oli
Nimetissõrme torkan loiku
Tahtlikult solberdan seal
Rõõmud ei tohi jääda soiku
Igatsedes meenutan head
Irdun kui ideenda kehast
Nagu mu hing tahaks minna
Tunded koos emotsioonidega
Rahulikult ei lase olla
Imelik on sedasi istuda
Iseennast kõrvalt vaadelda
Nooruslikult tahaks viskuda
Tähelepanu endal´ taodelda
Rünkpilvede alla vajun pikali
Imetlen helesinist taevast
Igatsusest joonistan visandit
Naeratades vabanen vaevast
Tagasi
| |
