Fil

Sisemine põlemine

Jalg üle teise
vaikides ma istun.
Meenub veel eilne,
kuid sedagi pisut...

Ükskõiksus hinges-
on tappev hinnang.
Ometi kasvav pinge
viiski just sinna.

Kadunud reaalsus-
jäi vaid visioon.
Aeg veel ei peatu,
kuigi lõppes missioon.

Ma olema peaksin
aga vistist´ ei ole...
Asju sedasi seadsin-
et vaja enam pole

Elamine saab otsa-
alles jääb olemine...
Nii olla ei oska-
käib sisemine põlemine!

Tagasi