|
|
|
![]() |
|
|
Sinuta ei oska
Kõik eesmärgid saavutatud
ja tahtmised täidetud,
on tulevikku vaadatud
ja mineviku eest peidetud.
Nüüd aeg on lihtsalt olla,
vegeteerides lugeda päevi.
Enam teisiti ma ei oska,
peas kuulen erilisi hääli.
Rahulikult peaksin võtma
kõike, mida elu veel toob.
Kiirustades veidike ette
võin öelda: "Lõpp sel lool."
Keeldun inimestega suhtlemast-
öelda neil ei ole ju midagi.
Ka keeldun edasi mõtlemast,
kui arengut ei jätku edasi...
Ootamatult ning igaveseks
kaon metsa eirates ühiskonda,
need sõnad jäävad viimaseks:
"Mu armas, Sinuta ma ei oska!"
Tagasi
| |
