|
|
|
![]() |
|
|
Sinu kodus
Sinu kodu on Sinu kindlus-
siin rünnata Sind ma ei saa.
Minu pilk Su poole liikus,
kuid jääda sinna ta ei saan´d.
Külas ma olen kui halvatu-
kuidagi liikuma end ei saa.
Siit lahkuda oleks valutum,
ehk haiget siis keegi ei saa...
Kuidagi abituna tunnen ma end-
nagu kadunud oleks kogu mõistus.
On pidurdunud minu mõttelend,
käib endiselt sisemine võitlus.
Nii valus on iga kuradima kord,
mil näen Sind endast möödumas...
Ja iga, absoluutselt iga kord,
olen sunnitud taas Sinust loobuma!
Sinu kodus ma hoian end tagasi-
ma ei tahagi peale end suruda...
Kõik see, mis tuleb nüüd edasi,
tuleb ilmselt vaid suure valuga...
Tagasi
| |
