|
|
|
![]() |
|
|
Sina - mu unelmate neid
Nüüd kirjutada tahan
oma unelmate neiust.
Ega see ei teeks paha,
kui peate mind tema peiuks.
Su nime ma ei ütle,
sest ma ei tea, kas Sulle meeldiks see.
Kuid Sind ülistada tahan veata,
sest unistustes olen Su mees.
Su juuksed on kaunid,
nagu hobusesaba,
kui roosinupp
on Sinu naba.
Ma loodan,
et Sa ei pahanda,
et Sinust
nõnda kirjutan.
Su kulmud on loomulikud,
nagu seda on ehtimata jõulupuu
ja ripsmed-
need on Su ehted.
Enam ma ei saanud
ilma, et Sust kirjutaksin.
Seepärast palun:
"Vabanda, kui eksin!"
Su silmad on
kui kraaatriaugud,
mis vett täis on
ka siis kui väljas paugub.
Kui ei meeldi Sulle see,
mis Sinust kirjutan,
siis andesta, palun veel,
et sellisena Sind ma kujutan.
Su pilk on alati lummav
ning mind teeb see tummaks.
Sa oled alati nii hurmav,
kuid mina vaid jauran.
Su suu on punane
kui kirsimari.
Su musi on magus
nagu maasikmari.
Sa oled täiesti tavaline,
vaid minu jaoks oled eriline.
ja ikka ära Sind tunnen,
kui Sul teisikuid oleks ka kümneid.
Ka hambad,
mis Sul suus,
onkaunimad
kui miski muu.
Isegi jääpurikad
pole nii ilusasti reas
kui Su hambad, mis närvad pirukat-
vaid mina seda tean!
Su põsedki on roosad ja armsad
nagu virsikud ja ladvaõunad.
Su põsedon armsasti pruntis,
nagu seda on piskesel hamstril.
Sinust kirjutada oleks veel palju,
kuid ma olen Su lummuses.
Seepärast ei tule mul enam miskit välja.
Ma mõtlen vaid SInule!
Tagasi
| |
