|
|
|
![]() |
|
|
Siiski eemalduv
Enam mõte ei tööta,
päike lõõmab näkku.
Head see ei tõota,
peale tuleb laiskus.
Kogutud teadmised
kohe saavad vabaks,
ise tehtud seaduseid
kuulda ei tahaks.
Suletud silmadega
tuleb loobuda kõigest,
tuuliste ilmadega
näib olevat see õige.
Juba piinatud nägu
ei väljenda emotsioone,
tuleb tegutseda kähku
valides positsioone...
Pole tahet ega isu-
kaob päike, tuleb kuu...
On miski nii siduv,
kuid ikkagi eemalduv...
Tagasi
| |
