|
|
|
![]() |
|
|
Siin ma olen ja siia ma jään
Üksikuna
istun keset lagendikku
Mõtiskledes
ma maast ei suuda tõsta pilku
Rahulikult
mõtlen rahutuid mõtteid
Uniskledes
ma tahan minna ära vette
Siin ma olen ja siia ma jään
miski mind ei kõiguta
istun selle märja kivi pääl
jõevesi jalgu solgutab
Siin on mu elu ja armastus
need mind kinni hoiavad
Ja kui peale tuleb kurvastus
nad rõõmuga mind toidavad
Aga näe
mul juured alla kasvand
Imeväel
ma siit liikuma ei hakka
Kuigi tahaks
minna ära äärelinna
Pole paha
kuid miks just sinna
Siin ma olen ja siia ma jään
miski mind ei kõiguta
istun selle märja kivi pääl
jõevesi jalgu solgutab
Siin on mu elu ja armastus
need mind kinni hoiavad
Ja kui peale tuleb kurvastus
nad rõõmuga mind toidavad
Sellepärast
Ma üksi istungi siin
et siis pärast
oleks teada kus on piir
Kurvastades
ma ootan oma naist
Joovastuses
mul halba aimab vaist
Ta ammu koju tulema pidi
Ta ammu süüa tegema pidi
Ta kaua juba ära olnud on
ütle, kus ta nüüd siis on
Ma teda juba kaua ootand
Ma tema ilust kaua joobund
Ma tema lähedust vaid ootan
kuni unustan ta sootuks
Siin ma olen ja siia ma jään
miski mind ei kõiguta
istun selle märja kivi pääl
jõevesi jalgu solgutab
Siin on mu elu ja armastus
need mind kinni hoiavad
Ja kui peale tuleb kurvastus
nad rõõmuga mind toidavad
Tagasi
| |
