|
|
|
![]() |
|
|
See aeg on tulemas
Sahiseval lumel libistan jalga,
krõbiseval liival väristan kätt.
Suvisel ajal ei tunne ma nälga,
kuni ilmamuutus ei ole järsk.
Langevad lehed tekitavad rõõmu,
sooja vihma all hea on seista.
Pudeleid teistega korjan ma võidu,
kuskile kasumit mul pole peita.
Ilusate ilmadega uinun ma pargis,
koledaid ilmu meil polegi olnud.
Viimase talve veetsin ma vangis-
toit oli soe, viga midagi ei olnud.
Tänasel päeval aga pakane käes-
telgis elada kuidagi ei kannata!
Kolmandat kuud mul pesemata käed,
mitte kui kellelegi pole ka halada.
Ootan päevi, mil lumi sulab,
mil taas saan ringi kapselda,
mil taevavesi end pesta lubab,
mil magama ei läe külmast kangena.
See aeg on kindlasti tulemas,
siis rõõmustan kogu südamest!
Ehk on, kelle kaissugi pugeda
kui armastan teda ma sügavalt...
Tagasi
| |
