|
|
|
![]() |
|
|
Rahulik tund
Rahulik tund algas-
keegi enam ei närvitse.
Vveidi lund veel langes-
tervet keha läbis värin.
Metsas praksatas oks,
mis pakase käes kange...
Oli imekaunis hetk,
mil helbeid langes...
Saabus võimalus olla
lihtsalt ise ja endaga,
ei oskagi enam tahta-
vaid ära tahaks lennata...
Kõik häirib ja segab
seletematul kombel-
on mõistmatu viha
ja segased tunded...
Tagasi
| |