|
|
|
![]() |
|
|
Pisar vs. süda
Üksik pisar voolab mööda põske alla-
ta sama üksik kui mu murtud süda...
Oma eluteel ta kuidagi ei oska olla-
igaks liigutuseks küsima peab luba...
Silmanurgast alustas ta oma teed-
üksinduses võitleb raskustega...
Hetkel, mil hing mulle haiget teeb,
võitleb pisar oma laiskusega...
Värsketest vigastustest marraskil
on niigi hapraks muutunud süda...
Ehmunud pisar liikuda püüab varvastel,
et haiget enam ei saaks ta väga...
Teekond tundub lausa üüratu,
mis lõppeb ootamatu kuristikuga...
Nagu südame põlema süüdanud
oleks rakett viimase püstikuna...
Kuis lõppema peab iga teekond,
nii kuristikku vajub väike pisar...
Kuis mu süda igatseb veelkord
tunda, mis armastusel on viga...
Tagasi
| |
