|
|
|
![]() |
|
|
Õnnelik eestlane
Varbad said märjaks-
ma jalgupidi vees...
Tunnen veidike nälga-
see kohe kaob meelest!
Ma mõtlen ja istun-
tuul sasib juukseid...
Hetkeks pikale viskun-
Eestimaad suudlen!
See liivane rand(!),
need kuldsed terad(!)
ja vesi, mis märg (!)
siin sillerdab täna!
Jõulised männid
liivaluidete pääl...
Justkui oma sängis
ma istungi sääl...
Üksik, kuid õnnelik(!),
et eestlane olen!
Pole eriti nõudlik-
ka vähene on tore!
Tagasi
| |
