|
|
|
![]() |
|
|
Oma süü
On kauge paradiis-
tuul minema mind viib,
kui ehk saabubki
kord aeg, et olla siin.
On tahe pisike,
ta valib ise tee.
Oma elust tükike,
tuleb üllatusi veel.
See kaugel olev riik,
kuhu minna tahtsingi,
pole üldse kaugel siit-
ehk jala vantsikski...
See unistuste saar,
kus olla oli hea,
seal vaade nõnda klaar,
kuis olema just peab.
Ma mõtlen hoolega:
"Ehk peatungi nüüd seal?"
Ei taha mõtelda,
mul valutab siis pea...
Ma alla annan nüüd-
näib mõttetuna püüd,
kõlab lootusetu hüüd:
"Kannan ise, oma süü..."
Tagasi
| |