|
|
|
![]() |
|
|
Olin harjunud
Sa minu juures oled
ja koduselt end tunned
ja harjumatult julgelt
siis oma silmad suled.
Aga välja kui Sa läheks
kaasa mind siis kutsuks,
ilmselt igaks juhuks
ma tuleks, aga väheks.
Sul tuttavaid on palju,
sõpru veelgi enam...
Nende vastu kenam-
Sa nõnda oled harjun´d.
Sa kallistad pea kõiki
kui välja arvata mind,
mu sees kripeldab hing-
mu südame Sa võitsid...
Armukadedaks muutusin-
Su headus ületas kõik!
Oli selle mehe võit,
kelle kassu suubusid...
Ma olin Sinuga harjunud,
kuigi nii olla ei tohi-
nii lihtsalt ei sobi,
imetlen Sind andunult...
Tagasi
| |
