|
|
|
![]() |
|
|
Nii palju erilist
Kord kui nägin Sind
ühe kohviku toolil,
Sul selge oli pilt-
teadsid, mida soovid.
Istudes ootasid mind,
nagu teades, et tulen.
Oli õigus Sul vist-
ma peagi Sinuga olen.
Me võtsime tassid,
et lürpida midagi.
Ma seest olin sassis-
kartsin, mis edasi...
Sa rahustasid mind
oma magusal häälel,
oli krampis veel hing
kuid naeratus ehtne.
Mus erilise tunde
Sa tekitasid kohe.
Olin imetledes julgem,
kuigi olukord tobe.
Sa näisid nii armas
ja enesekindlust täis.
Mul häbelikkus kallal-
see kaasas mul käib...
Ma kohtuda võiksin
Sinuga vist igavest.
Sa minu ju võitsid-
Sus nii palju erilist...
Tagasi
| |
