|
|
|
![]() |
|
|
Näen
Eile ma nägin,
mis haiget teeb-
peast olin segi,
kuid tulevik ees...
Tahtsin ju head
ja vältida vigu,
just nii, nagu peab,
et elu oleks ilus...
Aga siis juhtuski kõik-
kõik, mida vaja ei olnud...
See oli üks piinav seik-
head midagi ei olnud...
Oleksin tahtnud tagasi kerida minutit viis-
enne seda kui kogu see jama alguse sai siin...
Iseennast vaadata tol hetkel oli piin-
süüdi selles kõiges võis olla vaid viin...
Täna kui ärkasin-
süda valutas sees...
Kohe ma märkasin,
et midagi on pees...
Mõtteid ma silusin
ja olnut meenutasin...
Vargsalt piilusin-
iseennast keelustasin...
Aga siis juhtuski kõik-
kõik, mis piinas mu hinge...
Mu elus alanud oli lõik,
mis meenutas üleeilset...
Oh kallis, andesta mulle kõik tehtud patud-
Sind enda kõrvale tagasi ma vaikides palun...
Iga päev Sinu kelmika naeratuseta on valus-
vaikselt hiilides ma Su südamesse asun...
Eilne päev
oli nii valus...
Nüüd ma näen-
ise olin pahur...
Jooksu ma panin
iseenda eest...
Tuul oli vali-
süda rebitud seest...
Aga siis juhtuski kõik,
mida kahetsema ma jään...
See polnud kellegi võit-
vaid Su kadumist näen...
Miks ajalugu kordub(?), sest aru ma ei saa...
Kas tõesti ma Sinu sõbraks kunagi ei saa(?)...
Või on mul veel lootust tulevikku muuta(?)...
Ehk tõesti Su armastusest loobuda suudan...!
Annad ehk andeks
ja kui ka ei anna...-
ma põlvili langen-
nii kinnitan kanda...
Annad ehk andeks
ja kui ka ei anna...-
ma lõplikult langen-
enam tõusta ei jõua...
Annad ehk andeks
ja kui ka ei anna...-
siis tea, et mina
armastamast ei lakka...
Tagasi
| |
