|
|
|
![]() |
|
|
Nädal, kuu, igavene
Nädala järel möödub nädal,
kiirelt otsa sai ka kuu.
Päevi lugeda ei jaksa enam-
selleski ei ole midagi uut.
Eile ma veel Sind ei teadnud,
see eile oli eelmisel aastal.
Sind prioriteediks ma ei seadnud-
olid lihtsalt kuskil taamal...
Mu ellu Sa ootamatult tulid,
ma ei olnud selleks veel valmis!
Nii hea mu vastu siis olid-
enam ei teanudki, mida tahtsin...
See kõik juhtus mõni kuu tagasi,
siis kui aasta oli veel eelmine.
Nüüd eluga püüan minna ma edasi-
nii ilus on olnud kõik senine...
Igal hommikul mulle helistasid ,
me kõned kestsid kauem kui tund!
Ärkamisega alati ma venitasin
lootes näha veel ilusat und...
Näinud me ei ole terve nädal-
ei, nüüdseks juba koguni kaks!
Sel teemal püüan olla ma vaga,
kuid igatsus südames teeb plaks...
Ootan, mil saabud mu juurde-
tean, et ükskord Sa tuled...
Varakult valmis panen huuled-
suudlus pikk ja magus tuleb...
Sekundi järel möödub sekund,
kiirelt otsa saab ka minut...
Praegu siiski pole vedand-
Sina siia veel pole ilmund...
Nüüdseks Sinusse ma olen armund-
kestvusega teadaolevalt igavene!
On tundeid, mis kunagi ei aegu
ja Sina oled minu jaoks eriline...!
Tagasi
| |