|
|
|
![]() |
|
|
Ma olen eestlane
Läänemere kaldal vuhab me maa,
kokku siin me saime, et elada.
Paremat paika olla ei saa-
siin on me kodu ja töökoht ka.
Lipp meil on uhke-
see lehvib südames!
Kogu rahvas ühtne
kui seda vajame.
Rahu ajal kisume-
nii kombeks on meil.
Tihtipeale vingume,
sest elu nõnda käib.
Ma olen eestlane!
Tao see endal pähe-
surmani eestlane!
Ma olen eestlane!
Seda kogu südamest-
lõpuni eestlane!
Paksude metsade ja laantega
õnnistet on armas kodumaa.
Sõpru külla kutsume vaatlema
naaberriigist kaema me isamaad.
Me südames lehvib
sini-must-valge,
kõiki hoove ehib
kuni pimedusse langeb.
Laul tuleb südamest
nii päeval kui ööl,
laulurahvas sügavalt
laulab tehes tööd.
Ma olen eestlane!
Tao see endal pähe-
surmani eestlane!
Ma olen eestlane!
Seda kogu südamest-
lõpuni eestlane!
Tagasi
| |
