|
|
|
![]() |
|
|
Lõppev elu väheneb
Rahuliku südamega longin,
teadmata, mis päev või kuu.
Suvel talveks toitu hangin-
olen igavene erak, mis muud.
Ma elan pisikeses onnis,
mis noorena sai ehitatud.
Siin elama end sunnin-
elu pikaks ära venitatud.
Enam ammu pole vaja
mind ühelegi hingele.
Sestap on mul oma rada,
kus hea on käia veel.
Kümneid aastaid olen eland
nii, et keegi mind ei tea.
Olen kõigist kõige vabam-
nii on elada mul hea...
Ma ootan oma surmapäeva,
mis vaikselt aina läheneb.
Õigel hetkel löön siis käega-
las lõppev elu väheneb...
Tagasi
| |
