Fil

Kuskil on tore

Üksikute lainete karge hõng
paiskub sujuvalt nina sõõrmeisse-
see on justkui katkematu lõng,
mille alguspunkt ei puutu meisse.

Käredate külmadega vesi on jääs,
laine saab möllata vaid avamerel.
Olgu põhi, lõuna, ida või lääs-
jääkamakas olla püüab edev.

Vaadata ei olekski nagu midagi,
merekohinatki kuulda ei ole...
Kaldal seistes tunda on ikkagi,
et kuskil on meri, on laine, on tore...

Tagasi