|
|
|
![]() |
|
|
Kuniks on
Selguse mõttes
ei olegi selge,
segaduse rüppes
külvatu helge.
Küsimust küsida
vastuseid saamata.
Südant nüsida-
hiljem veel kooleda.
Vahet ju pole
enam millelgi.
Oli ehk tore-
enam ei midagi.
Otsatu lõpp-
alguste ots...
Seest ma nõrk,
kuniks mind on...
Tagasi
| |