|
|
|
![]() |
|
|
Küllap meenub
Ma läksin, ma läksin
Sulle silma vaatamata...
Läksin ära, täitsa ära-
ei osanud miskit arvata...
See seletus, see seletus-
see oli veidi puudulik...
Su sõnastus, Su sõnastus
ei näinud üldse sobilik...
Jätsin maha, jätsin maha
sületäie varandust...
Poleks paha, poleks paha,
kui Sa hoiaks saladust...
Sa tahtsid, Sa tahtsid,
tahtsid siis Sa hingata...
Sa ei raatsind, ei raatsind
oma elurõõme piirata...
"Jää hüvasti! Jää hüvasti!"
sõnasin veel ukse päält...
Mu südagi, mu süda siis
tahtis seisma jääda sääl...
Aeg möödus, aeg möödus
ja unustusse vajus hetk...
Kuniks meenub, küllap meenub
see meie südamete retk...
Tagasi
| |
