|
|
|
![]() |
|
|
Kui tahan, hüppan vette
Täna mul tuju polegi olla-
alles jäänud vaid meeleolu...
Kuidagi olla ma ka ei oska-
ilmselt olengi veidi tobu...
Ometi tahan midagi ma teha-
täpselt veel ei tea mida...
Maad ja ilma tahaks näha-
see arvatavasti oleks viga...
Rahulikuks jäädes püüan mõelda,
kuigi aju hästi ei taha töödata...
Seltskonda mind kuskile ei võeta-
minu pärast neil ei meeldi oodata...
Mis tegema ma siis nüüd pean,
et olen tavatult pikaladane...?
Kuni minekule ma iseend sean,
on teised asunud mind vihkama...!
Jään rahulikuks ja tõmbun endasse-
enam ei kavatsegi elada ma teistele!
Ei usu enam seletatud vendlusesse-
kõik see on nüüdseks jäänud eilsesse!
Võtan end kokku ja rahulikult mõtlen,
et mida paganat ma tegema siis peaks!?
"Rahu, ainult rahu!" iseendale ütlen-
veidi hiljem üsna täpselt juba tean...
Kolin ära kaugele, eemale siit,
kus olen elanud kogu senise elu...
Nüüdsest hakkan ärkama enne viit(!),
selline tundub olevat edasine maaelu...
Enne kukke vaja juba lauta jõuda-
talitada ära kõik sealsed loomad...
Siis elult miskit ei oska nõuda-
vähemalt nii ma praegu loodan...
Siis ei vingu enam keegi mu turjal(!)
ja ei jää mu keha kellelegi ette...!
Üksinda metsas veidi ringi tuian
ja kui tahan, siis hüppan ka vette...!
Tagasi
| |
