Kaks noort inimest pole ammusest ajast teineteisega rääkida saanud. Mõni sõna sai viimati vahetatud nüüdseks juba ligi 4 kuud tagasi. Tuleb tunnistada, et siis suheldi tihti, et mitte öelda palju. Nende kahe noore inimese suhtlustasand oli vägagi romantiline, kirglik ja lähedane. Ometi ei olnud noored veel kordagi üksteise kallistamisest kaugemale jõudnud. Oli see nende saatus või oli probleem kuskil mujal, seda on raske oletada.
Suhtlus jäi omal ajal pooleli, kuna mõlemal nappis aega. Ju olid prioriteedidki teised, mistõttu ei suudetud kuidagi ühist vaba aega leida, et trehvata ja ühiselt tassike kohvi juua.
Suvi möödus kiirelt. Sügise saabudes on noorte elurütm taaskord muutunud töisemaks ja tõsisemaks. Enne taaskohtumist leiab kahe noore vahel aset tagasihoidlik telefonivestlus:

Kertu: Kadunud tüdrukult tere sinnapoole!
Peeter: Oi, tere pääsuke!
Kertu: Milline armas ja maias hääl Sul on. Üks roosa keeleke Sulle
Peeter: Ah sa nuga, Sa kohe kukud sedasi meelitama! Sa varsti murrad mul jalad alt sedasi ja vot, mis siis saab, kui olen siruli maas ja teovõimetu?!
Kertu: Nii mulle meeldibki! Võib siis edasi meelitada, jah?
Peeter: Anna aga minna, mulle meeldib, kui mind meelitatakse
Kertu: Ja mulle meeldib meelitada… Täna kuidagi selline vallatu olemine kohe
Peeter: Millest Sa mul nii vallatu oled kohe? Kullake, räägi, mis Sa vahepeal teinud oled? Ja imelik, et Sa mind päris ära pole unustanud…!
Kertu: No peaaegu juba ununesid… Mul päris palju asju vahepeal siin toimunud. Ei jõua kohe kõike ära rääkidagi. Ei tea, kust alustada... Aga tegelikult kõige tähtsam ikkagi see, et nüüd olen taas Sinu jaoks olemas!
Peeter: Ohoo, siis ma saan ju hakata Sind tihedamalt tülitama ja Sina saad mind mõnusalt pikali suruda ja mu jalgu nõrgestada
Kertu: Lase aga käia ja muudkui tülita
Peeter: Tead, Sa oled endiselt armas!
Kertu: Ai, mu südameke sulas praegu…
Peeter: Aga mis siis saaks kui ma veel Su oma käbarate vahele saaksin? Kuule kaunitar, räägi nüüd, mida Sa seal teinud oled, et minu ära unustasid peaaegu?
Kertu: Käisin väljas ja tegin muid selliseid lõõgastavaid ja toredaid tegevusi...
Peeter: Ja nüüd hakkasid mind igatsema siis?
Kertu: Juhtus jah nii, et tuli see Sinu igatsuse tõbi tagasi
Peeter: Tagasi… Seega enne ka kunagi oli?
Kertu: No ikka-ikka, ta käib mul sedasi hooaja kaupa, tead
Peeter: Nüüd ma olen siis hooajakaup, see on midagi uut!
Kertu: Ükskord ikka esimene kord, kõigel ju…
Peeter: …mis tähendab seda, et varsti Sa unustad mu taas...
Kertu: Oh mu kullakallake, ära siis kohe sedasi nuta... Musi ja pikk pai ning suhkrusai Sinu poole teele
Peeter: Assa, või kohe suhkrusaiaga meelitad, aga kui ma tahan, et Sa võtaksid sealt ampsu ja siis ma maitseks läbi Sinu suu selle saia maitset?
Kertu: Mmm... Sul on nii maguzad mõtted
Peeter: Ei peaks olema? Mõtle ise kaua ma Sinuta elama pidin
Kertu: Aga siis ma peaksin ju tihedamini ära kaduma, et Su mõtted ikka mesised püsiksid
Peeter: Aga miks Sa arvad, et kui Sa kogu aeg kaod, et ma siis veel tahangi Sinust neid mõtteid mõelda ja mitte kellestki kolmandast?
Kertu: See ka õige muidugi... Ei saa sellega ikka riskida, et Sa minust enam ei mõtle
Peeter: Oleneb mudugi, mida Sa ise must tahad
Kertu: Ui, ui, seda ei ole vaja mitte küsidagi, neid moosiseid mõtteid tahan muidugi, mida muud mul tahta on?
Peeter: Vot seda ei tea, mida Sa veel tahad lisaks mõtetele
Kertu: See keel on ka Sul päris hea... vaata kui võtan endale
Peeter: Keele? Mind ei taha aga keelt tahad ja mõtteid ka... see on päris huvitav lahendus. Aga kuule, kas nii saab, et näiteks kihluvad minu keel ja Sinu keel, aga meie ise mitte?
Kertu: Kõike annab tänapäeval korraldada, kas Sa tahaksid minu keelega kihluda?
Peeter: Ma arvan, et mitte, need keeled peaks ikke enne tutvuma ju, muidu raske
Kertu: Mu keel sai praegust korvi...!
Peeter: See keel tahab ikka veel Su keelt näha või tunda oma embuses
Kertu: Su keelel on päris palju tahtmisi. Kas ta Sulle ka millegi tahtmiseks ruumi jätab?
Peeter: See oleneb Sinu keelest juba
Kertu: Jaa - jaa, minu keel on praegu Sinu omast miilide kaugusel nii, et ta ei arva asjast midagi veel, mõtleb alles
Peeter: Las ta mõtleb siis, huvitav kumma keel nüüd sai korvi? Nii, ma sain oma e-mailid ka loetud. Huvitav, kas peaks Sulle mainima, et ma olen nüüd üleni sinu?
Kertu: Kuule, nii ahvatlev ei tohi olla, Sa ahvatled mu vaesekese ära niimoodi ju!
Peeter: Ee, okei, aga mitme naisega Sa mind siis jagada tahad, et nagu liiga ahvatlev poleks?
Kertu: Ei tegelikult see variant, kus Sa ikka ainult minu oled, on täitsa hea, kui nüüd järgi mõelda
Peeter: Tead, mis siit välja loeb? Seda, et naised ei tea ise ka, mida tahavad. Algul väidavad üht, aga kui aru saavad, et see polnud hea, tahavad vana tagasi
Kertu: Tead, ega kõik mehed ka teglikut ei tea, mida nad alati tahavad, aga jah, mis teha, naised on sellised lihtsalt...
Peeter: Ma ei öelnud ju, et mehed paremad on, ühed mustad mõlemad. Mina muide ei tee selliseid otsuseid, et vot mees selline ja naine selline ja nii on ja jääb. Enamus asju ei olene üldse soost
Kertu: Täitsa õige! Aga endale meeldin ma täiesti nii nagu ma olen, vahet ei ole, et mõned vead ka küljes on
Peeter: No mul endal ka hullemalt vigu ju
Kertu: Milliseid nimelt?
Peeter: No ütleme nii, et Sa meeldid mulle ka nii, nagu Sa oled, vähemalt nii palju kui Sind tean
Kertu: Mida head Sa seal teisipäeva õhtul veel teed peale minu meelitamise?
Peeter: Ee, hea küsimus... Unistan Sinust?
Kertu: Aga mina söön hoopis õuna ja kuulan muusikat
Peeter: Hmm, nojah, ma kuulan ka muusikat
Kertu: Vot näed, sel juhul Sa luiskasid mulle ja ei olegi ainult minu päralt
Peeter: Nojah, olen vaid Sinu ses mõttes, et teistega ei suhtle ja kõik muud tegemised võivad oodata, Sinule on pühendatud kogu mu tähelepanu!
Kertu: Oeh, selline tähelepanu on nii hea vahelduseks
Peeter: Eks Sa ütle kui see tüütama hakkab, eks ma siis keeran kraani väiksemaks
Kertu: Praegu on täitsa hea... ei uputa veel
Peeter: Kuule, aga millal Sa neid miile vähendad, see tähendab, kas vähendad üldse lähiajal millalgi, ma mõtlen minu ja Sinu vahelist...?
Kertu: Siis kui Sa siia poole tuled, siis väheneb
Peeter: Hmm. Ühesõnaga Sina siia poole ei liigu, aga huvitav, mis siis saaks, kui ma tulekski
Kertu: Ma ei tea, eks ma siis vaataks, mis juhtub
Peeter: Sa peaks ju ahvatlema, et ma selle tee võtaks jalge ette
Kertu: No mu kallikene, no tule noh, ma teen kalli ja pai ja ühe matsuva musi kah! Kas soovid veel midagi?
Peeter: Hmm ja kui ma soovin veel?
Kertu: No eks ma siis natuke meelitan Sind veel
Peeter: Ma tegelikult tahaksin sinna ujulasse minna millalgi. Lööd kampa?
Kertu: Kas Sa ei ole ikka veel käinud või?
Peeter: Ei ole jah, Sa ei viinud ju mind sinna
Kertu: Ära nüüd kurvasta karvapallike, musirullike, küll jõuab minna...
Peeter: Oleks Sinu suguseid mulle lähemal ainult, siukseid armsaid tegelasi
Kertu: Ma siis laenan sõbrannalt bikiinid, seda poodi ei ole endiselt külastanud, kust neid osta saab ja tulen ja sulberdan natsa. Muide, Sa oled na nunnu kui Sa mulle silma teed
Peeter: Nädalavahetusel oled muidu vaba, või on mingisuguseid kohustused ka?
Kertu: No ikka, koolis käin ja siis nädalavahetustel on see va väljas käimise kohustus kah vahel, muud nagu väga ei ole
Peeter: Aga kas Sa selle väljas käimise kohustuse saad ära lükata, kui ma tulen sinna kanti?
Kertu: Siis Sa pead mulle ette teatama, millal Sa tuled... Aga järgmine ja ülejärgmine nädalavahetus on kindlalt nii kinni, kui annab
Peeter: Aga näiteks nüüdsama?
Kertu: Praegu kohe, öösel?
Peeter: Ekee, ma homme tööle ja ülehomme ka, aga ma see nädalavahetus olen Viljandis, sealt võiks ka kohe edasi tulla idee järgi. Kui öömaja saaks kuskil, saaksin mõlemad päevad ka olla kuskil seal kandis mudugi
Kertu: Aga vot, selle öömajaga on mul natsa nadi, enda juurde mul ei ole Sind kuhugi panna
Peeter: Eh, ma ei mõelnudki seda, et hakkan kohe Sulle kuskile kaissu pugema. Kuigi äkki isegi tahaks... Ma niikuinii, kui tulen, siis koos ühe sõbraga. Eks ma uurin kuidas ja millal
Kertu: Egas ma ei mõelnudki, et Sa nii mõtlesid
Peeter: See on hea, et Sa ei mõelnud, et ma mõtlesin, et Sa mõtled, et ma nii mõtlesin... Pagan, mul on üks floppy kadunud kuskile
Kertu: Paha floppy, miks ta nii tegi?
Peeter: Ee, ma ei tea. Aga no las olla see asi praegu. Nii, et see nädalavahetus Sa oleksid minu?
Kertu: Jep, kui Sa asja ära korraldad sedasi. Siis ma lähen juba homme bikiinikezi küsima, et ära ei ununeks
Peeter: Hmm, ma ei saa Sulle kohe lubada, aga hiljemalt homme saaksin küll öelda, et kas Sa saad mind ja kas saad laupäeval, pühapäeval, või mõlemal päeval. Vot, kui võtangi hotellis toa ja haarangi Su kaissu äkitsi
Kertu: Ihii
Peeter: Ahjaa, meenus, et ta on see nädalavahetus tööl, ehk laupäeval ma kindlalt ei tule
Kertu: Kes on tööl, Sina või?
Peeter: Ekee, see sõber, kellest ma rääkisin. Ma tema autoga tuleks, see tähendab, me kahekesi tuleksime
Kertu: Aa
Peeter: Mina olen ka idee järgi tööl nii laupäeval kui pühapäeval, aga ma Sinu pärast võtaks vabaks siis
Kertu: Naljatilk, minu pärast nüüd töölt vabaks ei ole küll vaja võtta. Pärast kõik töö tegemata ja vat siis mina süüdi
Peeter: Mul 12 tundi iga päev töö, aga see ei tähenda, et ma seal olen kogu aeg, saan oma asju sättida
Kertu: Et ikkagi vahepeal saad ujuda ka jah
Peeter: Hetkel pühapäev näib vaba tulevat ja kui ma oma sõbrale hea pakkumise teen, siis on ta kambas ka. Küll ma oma asjad kõik tehtud saan, ära sellepärast muretse
Kertu: Okei, siis ma sellepärast oma hingekest ei vaeva
Peeter: Ega jah, aga sõber on elektrik ja valves. Sealt ei saa sedasi ära tulla. Kui oled tööl, siis oled tööl ja asi valmis, muidu mõni tegelane jääb ilma elektrita ka veel
Kertu: Nojah, siis arusaadav ju
Peeter: Kuule, ma tean küll, et ma küsin seda ennatlikult, aga kas Sa mu sünnale tuled? Ma pean see aasta seda Stockholmis
Kertu: Issand jumal! Õige kaugele sünnat pidama läinud, pead ikka kuiva maa peal või laeval? Ja miks üldse na kaugele lähed?
Peeter: Laeval ja sellepärast, et ma ei taha kelleltki kinki saada. Muide, ma pole 5-6 aastat sünnipäeva pidanud ja nüüd on nii, et kes tahab minuga koos olla, siis tulgu kaasa. Selles mõttes, et ma hindan seda kui minuga ollakse palju enam, kui mingit suvalist kinki
Kertu: Aga kui mina tuleksin, siis ma ikkagi tooksin ju kingi. Mitte, kuna nii on kombeks, vaid selle põhimõttega, et see jääks niiöelda mälestuseks
Peeter: See on teine teema. Kui Sa tahad midagi anda, et kui me pole koos, et siis miski viiks mõtted Sinu peale, siis olen sellega nõus, aga jah, ma siuke imelik, kellele eriti sellised kingid ei meeldi, mida sünnipäeva pärast kingitakse
Kertu: Aga vot mulle meeldivad igasugused kingid, olgu siis sünna või mitte, alati võib tuua
Peeter: Nojah, ma muide ei ole eriline kinkija ka. Mulle meeldib üllatada aga kui keegi aimab midagi, siis pettub
Kertu: Tjah, no ega ma Sult siin nüüd kinke välja pressima ei hakkagi, ausõna, käsi südamel, aga lihtsalt mingid kenad üllatused on ju ka armsad
Peeter: Ma üllatan oma huultega, kui tohib
Kertu: Ma punastasin praegu
Peeter: Seda oleks ma tahtnud näha
Kertu: Nagu pizike armaz peedike, üleni punane
Peeter: Seda ma usun, et Sa mul armas oled. On Sul miskiseid uuemaid pilte ka, mida ma näind pole?
Kertu: Ei ole praegu, aga varsti tulevad, nad mul juba valmis tehtud. Kihnu kördis oma kalli klassiõega koos olen lausa ühe peal
Peeter: Siis ma saan imetleda Su ilu! Arvutisse saad, siis anna teada
Kertu: Ei pole mitte endal seda asja, millega arvutisse panna neid, aga asi liigub juba
Peeter: Mul on, aga sellest vähe tolku siin
Kertu: Aga varsti näed ja siis saad imetleda
Peeter: Ma saadan Sulle maili peale pärast ühe ilusa pildi. Vaata, kus on päikeseloojang. See on ka kuskil kuu tagasi tehtud, tegelikult ongi, 1. september sai tehtud
Kertu: Minul oli siis viimase klassi esimene päev, oh mälestused, mälestused
Peeter: Sa kaheteistkümnendas?
Kertu: No kuidas Sa ometi võisid unustada?
Peeter: Mulle pole oluline see, kus klassis keegi on ja ma tegelikult ei mõelnud selle peale, aga muidu oled mõne eksami teinud ka juba? Üheteistkümnendas, ma mõtlen
Kertu: Ära südamesse võta, ma natsa nokkisin ainult, see minu pizike pahe. Geograafia tegin jah, 78 punti sain
Peeter: Igati hea tulemus ju
Kertu: Mulle ei meeldinud, aga noh enamvähem. Kolm päeva enne hakkasin korralikult õppima, nii et selle kohta pole paha
Peeter: Palju tahtsid saada siis?
Kertu: No ikka üle 80. punkti kindlasti. Oleks saanud ka, aga laiskvorstike olen selline
Peeter: Mis eksamid veel teed ja mis Sust üldse edasi saab?
Kertu: Kuule, ma ausalt öelda ei teagi veel hästi, olen selle peale oma ajurakukesi kulutanud küll, aga täpset teadmist ikkagi ei ole. Võibolla lähen hoopis kaugemale. Kaks võimalust ju, kas Tallinn või Tartu
Peeter: Tuled mulle lähemale siis? Aga suhteliselt vahva oleks küll kui Sa mulle siia küljesoojendajaks tuleksid
Kertu: Kuule, mul endal oleks ka seda va küljesoojendajat vaja, ööd on päris külmad
Peeter: Novot, siis me ju sobiksime ideaalselt. Tegelikult oleks huvitav teada, kuidas me reaalselt kokku klapiks... Sul mõni isane pole silma hakanud vahepeal?
Kertu: Eh, tulevad ja lähevad need silma hakkamised, aga midagi tõsist küll ei ole
Peeter: Mis Sul viimasel ajal siis olnud on? Ühesõnaga, mis on tulnud ja miks siis läks?
Kertu: Tulid sellepärast, et üksi ka paha olla ja läksid sest... Miks nad ikka lähevad? Sest ei ole midagi erilist, kui nüüd sedasi karmilt öelda
Peeter: Huvitav lähenemine, üldjuhul kiputakse teisi kohe süüdistama, aga Sina mitte
Kertu: Ei, sellist asja ma nüüd küll ei tee, rohkem viga vist minus ka
Peeter: Miks Sinus? Mis Sul siis viga on?
Kertu: Ei tea, mis mul viga on, aga ükskõik kui kena või hea või armas või nii edasi inimene ka ei ole, vot mina ära ei armu. Tee, mis tahad. Äkki õpetaksid mulle mõne triki?
Peeter: Arvad, et minusse näiteks võiksid armuda? Ootand, Sa ei taha ometi öelda, et Sa pole elus kordagi kellessegi armunud?
Kertu: Poolteist aastat tagasi olin natsa rohkem kui ainult armunud
Peeter: Mis siis juhtus?
Kertu: Ei sobinud vist kokku
Peeter: Ee, aga midagi pidi juhtuma ju
Kertu: No mulle aeti igast jama kõrva ja siis ma läksin armukadedaks ja tegin natsa stseene ja siis tema armukadetses paar korda ja asi läks päris jubedaks kätte ära
Peeter: Ja mida Sulle aeti siis?
Kertu: No tal oli tegelikult selline maine, et... ja no enne mind oli tal neid naisi ikka olnud ja sellepärast ka tuli jutte palju
Peeter: Nojah, Sa oled väga armukade inimene?
Kertu: Siis kui põhjust antakse, lähevad silmad roheliseks küll jah, aga see, kust maalt see põhjus on, see on, tead, nii ja naa. Vahel lihtsalt ei tea, mida uskuda
Peeter: Usun, aga ma arvan, et usaldus ja suhtlemine on peamised. Kui on probleem ja sellest räägitakse, on ka kõik kombes
Kertu: Aga vot selle rääkimisega on ju mõningatel meestel nii, nagu ta on
Peeter: Nojah, ega ma ise ka suurt hea meelega räägi, samas ma kohati ikka suhteliselt otse ütlen
Kertu: No näed siis. Ja siis on veel mõningatel see komme, et kui miski närvidele käib, lähevad jooma, mitte ei tule rääkima
Peeter: Nii, et selline kahe otsaga asi, aga no ehk me kunagi kaeme, kuidas meil see olemine oleks
Kertu: Ma loodan, et ära ei ehmatanud Sind
Peeter: Ei-ei, miks Sa peaksid?
Kertu: Et kohe siuke lugu mul nende asjadega
Peeter: Eh, mis ma ise targem olen
Kertu: Aga üldiselt ega ma kergelt ei armu jah, aga kui, siis kõrvuni
Peeter: Äkki peaks Su ikka ära võluma siis... Siis Sa kohe kõrvuni minu ju, või kuidas?
Kertu: No aga lase käia, mu nupzukene. Vaatame kas suudad mind armuma panna
Peeter: Vähemalt on nüüd püha eesmärk paigas, mille poole püüelda
Kertu: Et mu tupsu siis hakkabki iga kell ja kogu aeg vaid mind endasse armuma panemisega tegelema?
Peeter: Nagu mul oleks üldse muud varianti. Ma ju pean ikka pingutama ka oma tulevase õnne nimel
Kertu: Oi-oi, kohe tulevase õnne nimel! Minust saab siis sinu õnn jah?
Peeter: Ei saaa kahjuks... Sa oled hiljaks sellega jäänud juba
Kertu: Oot, mis mõttes hiljaks jäänud?
Peeter: No, kuidas ma nüüd ütlen seda Sulle... Sa samahästi kui oled juba minu õnn. Alati kui Sind näen, alati kui Sust mõtlen, alati kui oleme koos, tunnen ma end õnnelikuna...
Kertu: Ma olen sõnatu
Peeter: Ee, anna andeks, ma enam ei ütle midagi siis
Kertu: Ei-ei, ütle ikka, lihtsalt mulle tundub, et Sa praegu võlusid mu ära...
Peeter: Tegelikult ka?
Kertu: Üsnagi, jah
Peeter: Mnjaa, aga kuule, lepime siis kokku, et ma nüüd seesama pühapäev tulen ja siis lähme koos veekeskusesse ja saame õnnelikuks?
Kertu: Ma pean tunnistama, mu nupzuke, et õnnelikumaks kui praegu, on üsnagi keeruline saada
Peeter: Minuga on kõik võimalik, mu kullake
Kertu: Tundub jah, et igasugused imed hakkavad kohe toimuma. Aga lepime siis nõnda kokku ja ma praegu lõpetan, vaja veel igasuguseid asju täna veel teha ja toimetada
Peeter: Teeme nii, ma helistan Sulle pühapäeval, kui kodust liikuma hakkan
Kertu: Helista jah, igaks juhuks. Kallid Sulle seniks, mu tupzununnukene
Peeter: Pühapäevani, kallis

Kokkulepitud kuupäeval noored kohtusidki. Nad tegid esiti pisikese jalutuskäigu mööda vanalinna ning suundusid seejärel veekeskusesse. Telefonikõnes lubatud kallistustest ja musidest ei olnud aga haisugi. Ilmselt lõi mõlemas mingisugune nõrkuse hetk välja. Tunded noorpaari vahel aga kasvasid ning kevadiste lõpueksamite ajaks elati juba ünnelikena ühise katuse all.