|
|
|
![]() |
|
|
Karu ja käru
Elas kord üks karu,
temal oli vähe aru...
Aga talle meeldis käru,
kuigi see näis veidi näru.
Karu avaldas siis armastust-
ta jumalalt anus halastust...
Et see suhe ei lõppeks valuga-
muud tal ei olnudki paluda...
Käru aga ükskõikseks jäi-
karule see nõnda just näis...
Ei vastanud ta tuneteile,
mida karu esitlenud oli eile...
Suurest kurvastusest,
mõeldes vaid lunastusest,
karu pessa läks ära-
ta kurb seal oli väga...
Lumi sadas, tali jõudis-
ööpimedus oma nõudis...
Karu keeras talveunne-
südames käru ja tunded...
Tagasi
| |