|
|
|
![]() |
|
|
Kärnkonna sünna
Rohutirts see mängib pilli,
lõoke oksal laulu siristab.
Karu aasal mängib lolli,
konn tiigi põhjas vesistab.
Kärnkonnal täna on sünna!
Ta aasta vanemaks nüüd saab!
Ta esinema ei taha minna,
seepärast ulguma pistab taas.
Vihmauss see ootab vihma,
nagu oma hinge õnnistust.
Konna peale peab ta vimma
mõeldes välja uut mõnitust.
Konn ei taha saada vanaks,
seepärast eemal kõigist ta.
Uss see karjub talle "Paras!
Ühe jalaga haua äärel sa!"
Karu aasal lollitades
ussile peale prantsatab.
Uss see vihast sajatades
ära minekuga kiirustab!
Veidi enne südaööd
tiigist välja ronib konn.
Süda hullumoodi lööb-
külalisi on vaid kolm!
Karu tantsib karulaane jenkat,
rohutirts sellega on harjunud!
Vihmauss üldse ära on rännand,
lõokesel hääl on ära karjutud!
Tagasi
| |
