|
|
|
![]() |
|
|
Kaon
Miks piinad Sa mind(?),
kuigi seda sa ei tee...
Miks karjub mu hing
ja süda vaikselt keeb?
Valus on mulle kõik
uudised, mida kuulen!
"Kaotus, mitte võit!"
tuleb üle mu huulte.
Sa läbid mu mõtteid
nii päeval kui ööl...
Läbi lõikad ka kütkeid
ja närve mul sööd...
Hing sees kripeldab-
valus seda tunnistada!
Südagi sees puperdab-
enam ei taha närvitseda!
Mõtlen kogu aeg Sinust-
miks? ma täpselt ei tea!
Lagunenud on kõik sidus-
tean, nii olema ei pea!
Loobun igavest´ Sinust!
Jää Jumalaga mu arm...!
viimne pilk Sinu ilust-
kaon! Mu otsus on karm!
Tagasi
| |
