|
|
|
![]() |
|
|
Kahtled ja mängid
Täna ma suhtlesin Sinuga-
hoolikalt ja palju!
Sa enam ei mängi minuga-
nii käratasid valjult!
Sa ütlesid, et kahtled-
ma ei saanud aru, et milles?!
Ilmselt Su enda tahtes...-
just, viga ongi selles!
Mina ju ei kahtle!
Ma tean, mida ma tahan!
Vaid Sina pidurdad vahel,
nagu hüpata tahaksid maha...
Tahaksid eemale sellest, mis toimub
et säilitada senine hingerahu...
Meie vahelise Sa jätaksid soiku,
kuid siis Sa oleksid ju pahur...!
Ma vaikides seisan Su ees
ja imetlen Su näojooni.
Kõike seda tahan ma veel-
vaid Sinu lähedust ma soovin!
Sa vaatad sügavalt mul silma
ja loodad sealt midagi leida...
Sest rõõmust ei jäta ma Sind ilma-
oma tundeid Sinu eest ei peida!
Sa jälgid igat mu liigutust-
isegi neid mida ma ei tee...!
Mu mõtted ehk veidi on siivutud,
sest Sinuga olen ma veel...!
Sa haarad kinni mu käest
ja tõmbad enda kõrvale...
Ma vastu hakkan kõigest väest,
kuid istun diivani servale...
Ma tahaksin öelda nii paljut,
kuid mõtted jäävad kurku kinni...
Äkki mõelda oskan ma valjlult(?!)...-
nii jõuaks kõik ka Sinuni...!
Ka see ei tule mul välja-
ma värisen üle kogu keha...!
Sa teed mu kulul nalja-
ma midagi ei oska teha...!
Ma haaran Su endale kaissu...-
Sind ümbert hoides kallistan!
Üllatuseks Sa ei hakkagi vastu,
vaid rõõmu mulle valmistad...!v
Enam Sa minus ei kahtle-
nüüd mängid jälle minuga...!
Ma Sinuga olen alati lahke
ja seda suure isuga..!
Tagasi
| |
