|
|
|
![]() |
|
|
Kaheksa kuud veel
Kaheksa kuud veel on jäänud,
siis saabub lõplik lõpp.
Mitu aastat siin on käidud,
ka sellele siis tuleb lõpp.
Harveneb siinne liiklus,
kuni lõpuks pole kedagi.
Veel vaja veidike sitkust,
et alles ei jääks midagi...
Käidud rada kasvab rohtu-
hiljem võrsuvad siin puud.
Pole rõõmu, pole ohtu-
vaid mälestus on suur...
Praegu lugeda saab kuid
kuniks ükskord lõppeb kõik.
Varsti päevi, enne nädalaid,
mil raugeb siinne inimvõim.
Saab otsa see, mis on
ja keegi ei märkagi seda!
Küllap oli nõnda halb
ning küljes mitu viga...
Mälestus ehk siiski jääb
kuskile ajaloo ürikuisse,
said määritud ju mitmed käed-
tõde peidet ära ümbrikusse...
Kord leiab keegi ümbriku
ja uurima ehk hakkab siis!
Jätkuks tal veel südikust,
et lõppeks igavene piin...
Tagasi
| |
