|
|
|
![]() |
|
|
Järjekordne evolutsioon
Seitsmenda nädala viiendal päeval
Ajaarvamine lõplikult läks sassi
Kõigele lihtne ju lüüa on käega
Niikuinii näib ülejäänud ju valesti
Päeval ja ööl ei ole enam vahet
Kuud ja päevadki on segamini
Suurem võimetest on jäänud tahe
Kuid seegi liikuma paneb tagurpidi
Ülesandeid on rohkem kui jõudu
Närvilisus paneb paika emotsioonid
Enam pole tahet ega erilist võimu
Jäänud on vaid närbunud dekoratsioonid
Mõte liigub, kuid teadmata suunas
Nägemine häguneb kindal eesmärgil
Tahe on karjuda vaid: "Oh juudas!"
Ja siis vaikselt istuda pargipingil
Istuda kuni kannikad jäävad kangeks
Ja hinge koguneb taaskordne emotsioon
Et uudsesse masendusse ei langeks
Tuleb käima lüüa järjekordne evolutsioon
Tagasi
| |
