|
|
|
![]() |
|
|
Jälestan olnut
Nägu on tundmatuseni muutund,
käte pealt kadunud on nahk...
Kuigi ise pole midagi puutund,
oleks kui üle sõinud must sahk...
Kätest puudub igasugune jõud-
vaid veriseid luid on näha...
Kaine mõistuse asemel on õud-
tahaks eemale, lihtsalt ära...
Silme eest kisub kõik mustaks-
psüühika ei lase enam olla...
Viimse mõttena saadan kõik hukka-
paremat mõelda midagi ei oska...
Edasine mälust on pühitud-
varasematki hästi ei mäleta!
Vastu ma pidasin südilt ju,
kuid olnut siiski jälestan...
Tagasi
| |