|
|
|
![]() |
|
|
Ilusad juuksed
Pikad juuksed lendlevad tuules,
tuul mängib nendega omasoodu...
Päikese sära palju annab juurde-
seda vaadeldes olen kui joobnu.
Eemalt vaadata on ju ohutu-
seda keelata ei saa keegi...
Emotsioon siiski on tohutu-
sõrmedega sasiks seal isegi.
Pruunikas värv särab näkku,
karvad sasivad end ise...
Julgust kogun juba kokku,
et tulla ja öelda Sul "Tere!"
Imelik oleks seda teha-
võõrale sedasi läheneda...
Sestap mitte midagi teha
on julgem ja turvalisem.
Põksuval südamel silmitsen
neid uhkelt lehvivaid karvu-
tean, et peagi juba ma igatsen
pilti, mis praegu annab valgust.
Ta lahkub, nüüd ja lõplikult-
see ilusate juustega mees...
Oleks pidanud osavõtlikult
küsima: "Mida õhtul minuga teed?"
Tagasi
| |
