|
|
|
![]() |
|
|
Igal õhtul
Igal õhtul ma tunnen,
et miskit puudu on...
Kortsutan kulme-
mõtteid peas täpselt kolm!
Miks tööd ma teen
kui kasu see ei too?
Mõtlen ehk veel,
kuni sees on hoog...
Tööl ma ilmselt olen,
sest muud pole teha...
On see siis tobe,
et enamat tahan?
Tavaliselt lahkun
kui silm vajub kinni...
Kohv laual jahtub,
ükskõikselt vaatan ringi...
Sest siin Sind pole!
Pole kunagi olnudki...
Omamoodi tobe
oleks Sind oodatagi...
Sestap üksi istun
mõeldes oma elule-
tööd teha vihun,
kuni pole enam ebalev...
Tagasi
| |
