|
|
|
![]() |
|
|
Hommikukohv
Kõige kaunimal hommikul
mul pähe kargas mõte-
jalga tõmban nüüd kummikud
ja vaatama lähen õde!
See hommik oli kaunis,
sest kohv toodi voodi...
Kadunud oli taunik,
kes mu riideid proovis...
Kaootilise mõttevälgu
kõige esmasel kontaktil
ma tegin kiire käigu,
kuni saabus reaalsus- kolaki
Vaatama ma küll läksin,
aga mitte iseenda õde...
Voodist välja tulla kästi-
vedelemine olema pidi nõme...
Üks naine mu kõrval,
keda ma ei teagi-
tass taldriku serval
seises vildakalt sealgi.
Ta nõudis mult palju
ja meelitas kohviga,
kuid unne ma vajun´d
olin koos ilusa mõttega
Tagasi
| |
