|
|
|
![]() |
|
|
Esimene ja viimane
Aasta otsa olen Sind jahtinud-
lõpuks aru sain kui lootusetu see...
Mokk töllakil olen Sind vahtinud-
praeguseks kõik tundub olevat pees...
Pakin oma asju, et eemalduda igavest-
et enam ei saaks Sulle närvidele käia...
Hoian end tagasi, et mitte teha sigadust,
mis võib üsnagi väärastunult näida...
Kohvrid koos, tassin neid autosse-
Sa seisad eemal ja vaatad pealt,
nagu tahaksid trügida mu mõttesse-
Sa ei tea, et ammu Sa juba seal...!
Kõik mu asjad lõpuks on pakitud-
olen valmis lahkuma oma kodust...
Ajurakud on lõplikult lahti hakitud-
närvipige on üle pea kasvanud sootuks...
Võtan kokku oma viimse julguse
ja astun kindlal sammul Su poole...
Süda puperdab mu rinnus ulgudes-
raugeb samm, mis ennist oli hoogne...
Seiskun lõpuks Su lähedusse jõudes-
sõnu lausumata vaatan SUlle silma,
nagu tahaksin esitada viimase nõude
enne kui lõplikult jääd must ilma...
Kahe käega haaran kinni Su peast-
oma pilguga silitan hellitavalt seda...
Esimest ja viimast korda end sean...-
suudluse Su suule tegin lõpuks ära...!
Tagasi
| |