|
|
|
![]() |
|
|
Eriline naine
Ükskord nägin üht erilist naist,
mu tähelepanu pälvis ta kohe.
Nii mõndagi rääkis mulle mu vaist,
kuid kuulata seda tundus tobe.
See naine vaatas mul pikalt silma,
nagu öelda tal midagi oleks.
Ta millegipärast rahutult hingas,
sellele järgnes südamlik ohe.
See naine oli tulnud kaugelt maalt,
ta rääkis muga võõras keeles.
Ilmselt ei olnud ta arugi saan´d,
et viisakas öelda oleks "Tere!".
Hädasid tal oli rohkem kui vaja,
mina ei osanud midagi teha.
Kellaseier näitas juba üle saja,
edasi minna tahtsin nii väga.
Rumalusest andsin talle kontaktid,
et vajadusel aidata saaksin.
Ta helistas mulle kui olin tualetis,
sõnumi vastu talle saatsin.
Ta helistas mulle pea et iga päev,
rahu ma temast ei saan´d.
Igal õhtul, mu uksel, haaras käest,
millele järgnes silmavaat.
Rahu ma temast enne ei saanudki
kui ütlesin talle näkku
"Suhtlust Sinuga üldse ei kaalugi-
tahan vabaneda Sinust kähku!".
Mu otsekohesus ei meeldinud talle,
ta solvus vist hingepõhjani.
Kuigi see võis teha veidi haiget,
oli ausus kindlasti ainuõige.
Tagasi
| |