|
|
|
![]() |
|
|
Ammu pole surnud
Aeg see veereb omasoodu,
olen vaid kergelt joobnu.
Elurõõmudest ma loobun´d,
väsinud kõigest sootuks...
Kuivan´d juba mitu aastat-
kuni tuli siiski saatan.
Üsna pikalt mind ta vaatas
ja päris: "Miks jood saasta?"
Kokku kogutud said sõbrad-
makstud ära vanad võlad...
Peast ehk olimegi nõdrad,
kuid meenusid väärt sõnad:
"Mis oli, see on olnud!
Mida pole, seda polnud!
Ammu pidu pole pannud-
keegi ära pole surnud...!"
Tagasi
| |
