|
|
|
![]() |
|
|
Aja möödudes
Mõne aja möödudes
meenud mulle taas.
Sinust juba loobudes
Sust lahti ma ei saa.
Rikud minu rahulolu
igal vaiksel hetkel.
Minu igapäevast elu
rikkuda on lihtne...
Me kordagi ei suhtle
ja sõnagi ei vaheta.
Ikka saan ma nuhelda,
sest hing on veidi katki.
On purunenud unistus
ja katki kistud süda.
On mõttetu see lunastus,
mis paljutki kord lubas.
Sa laamendasid minuga
purustades kõik olnu.
Lõhkusid selle ilusa-
hea jätkuda ei võinud...
On hetki ja momente,
mis meelest ei lähe.
Rahustavaid tablette
tarbin ikka liig vähe.
Pühin pisara oma põselt
ja vapralt lähen edasi.
Tean vaid, mis on vale,
kuid kannatan ikkagi...
Tagasi
| |
