|
|
|
![]() |
|
|
Võõras keeles
Sa vaatad mul otsa,
siis naeratad.
Midagi teha ei oska-
mina vähemalt.
Sa alustad juttu,
pikalt ja laialt...
Ma tahaksin tuttu-
Su juttu pole vaja!
Ei kuula ma neid sõnu,
mõte läbib mu kõrvad...
Sa räägid vist mõnust,
või hoopis mõnest mõrvast...(?!)
Sa lähed aina hoogu,
jään silmitsema Sind.
Ma rääkimisest loobun,
tummalt vahin ma Sind...
Sa vehid kätega,
tatti lendab suust...!
Hoogu minnes peeretad!...-
see ei muuda miskit suurt.
Sa nagu sõimaks mind!
Ma ei saa millestki aru...
Mis õigusega?! Miks mind?!
Sa nagu kättemaksu tasuks...
Nüüd karjud mu peale,
imestunult jälgin Sind-
püüan pihta saada reale,
millega ründad Sa mind.
Ma loobun...!
Miskit pole teha!
Mu ootus...-
Sust aru saada tahaks!
Sa räägid võõras keeles!
Ma ei mõista ju Sind!
Su sõim jäi siiski meelde...-
nagu seda olekski vajanud mu hing.
Tagasi
| |
