|
|
|
![]() |
|
|
Vedelen ajas
Segadusse ajab üks mõte,
mida peast ei suuda visata.
Ei teagi enam, mis on õige
või mida tuleks üldse vihata.
Kunagine tunne on kadunud,
kuigi selleski pole kindel...
Korduvalt olen ju palunud-
ikka läheb kõik veel hinge...
Eiratud päevi juba on sadu,
välditud minuteid tuhandeid.
On miski ja sellel on valus
mõtteid eemale tahan endiselt.
Tulevik on nurjatult tume,
lahti ma mõistusest ei saa.
Hetke olukord näib nii jube,
et ei tea, mis üldse on hea...
Mingi pilt mälus istub kinni,
millest vabaneda pole võimalik.
Enda eluga iga päev tingin,
kõik uus näib liigagi ennatlik.
Vedelen lihtsalt selles ajas,
mis endamisi kuskile veereb...
Ma ei tea, mida üldse ma vajan
ja mis millele millalgi eelneb...
Tagasi
| |
