|
|
|
![]() |
|
|
Vajun põhja
Hüppan üle parda,
sest ujuda tahan.
Midagi ei karda-
aeg ei ole raha!
Laev sõidab minema,
mannert ei paista.
See hetk näib igave-
õnne tippu haistan...
Meeldivalt jahe
näib olevat vesi,
omamoodi lahe
on liigutada käsi.
Peagi ma loobun,
otsa saab ramm...
Seiskun siis sootuks-
jalga lööb kramp!
Ma mudida püüan
valutavat jalga...
Lihtsam käega lüüa,
niikuinii vajun alla...
Rahuliku südamega
(krambid mu kehas),
hoian end tugevana-
põhja vajun ära...
Tagasi
| |
